By: Reet Aasmäe,saldo.ee

22. veebruar 2013

Lõunapaus päästab tööpäeva

Pilt: Internet

Hommikused võileivad hakkavad vaikselt kerest kaduma. Numbrid, mis monitorilt vastu kumavad, muutuvad üha hägusemaks.

Porine buss akna taga tundub palju põnevam kui hargilt tõstmist ootav telefonitoru. Hing ihkab kohvi ja põlved mudimist. On viimane aeg lõunale minna. Kuidas sellest viimast võtta?

Et pead tööpäeva lõpuni selge ja käsi konstruktiivsena hoida, peaksime lõuna ajal kahtlemata endale väikese pausi lubama. Kui näiteks prantslased võtavad aja maha keskmiselt tunniks, siis Eestis on tavaline pooletunnine lõunapaus. Tööarst Michèle Weber soovitab võrgulehel management.journaldunet.com puhata vähemalt 20 minutit, võimaluse korral aga rohkemgi. Võileiva kugistamise saatel meilide lugemine pole just suurem asi puhkus. Rääkimata sellest, et leivapudi kipub seejuures klaviatuuri ummistama ja kohvitass sõrmi kõrvetama.

Lõunapausi efektiivne kasutamine pole mitte suur aja kokkuhoid, vaid pigem kunst end tööasjadest viivuks lahti rebida ja intensiivselt akude laadimisega tegeleda.

Lõunasöök on hädavajalik

Parimal juhul jääb söömise kõrvalt aega ka keha ning vaimu muudmoodi turgutada. Näiteks sportida või teha 20minutiline lõunauinak. Siinkohal ei saa muidugi rääkida neist, kel on harjumus ärilõunaid pidada.

“Olen tähele pannud, et suurtes firmades on lõuna inimestele väga tähtis. Nad võtavad firmast kaasa lemmikkolleegi või mõne inimese, kellega on tarvis tööjuttu arutada, ja lähevad sööma,” märgib 26aastane tallinlane Birgit. Tööprobleemidega tegelev Michèle Weber hoiatab selliselt puhul mitte ainult liigse töösseuppumise, vaid ka rasvase toidu ning alkoholiga liialdamise eest.

Kui mehed eelistavad lõuna ajal sageli mõnusa prae ja õlle- või veiniklaasi juures tööasju ajada, siis naised jätavad lõuna pahatihti vahele, sageli lootuses varem koju jõuda. Paraku see tavaliselt siiski ei õnnestu.

Palju sõltub ka harjumustest ning töö iseloomust. Need, kelle töö nõuab intensiivset liikumist, ei saa lõunapausi vahelejätmisega arvestada. Füüsilise töö tõttu on see eluliselt vajalik näiteks Birgiti elukaaslasele, kelle tööprojektid on kodust kaugemal ning kes käib väljas lõunatamas. Näiliselt samas olukorras olev prantsuse politseiametnik Thomas aga, kelle töökoht asub kodust 25 kilomeetri kaugusel, sõidab igal lõunal koju sööma. Kontorist pakku einestama

“Kui reklaamibüroos töötasin, käis sekretär mulle meelde tuletamas, et mine ikka sööma ka,” meenutab Birgit. Büroos oli tema sõnutsi ka selliseid töötajaid, kes tahtsid kauem magada ja varem ära minna ning sõid seetõttu arvuti taga.

Lõunasöögi vahelejätmine näiteks kaalu vähendamise eesmärgil pole lahendus. Kogu pärastlõuna keerlevad mõtted söögi (ja mitte töö!) ümber, õhtuks kasvab pisikene näljatunne hundiisuks ning seetõttu ammutatakse vajaminevad kalorid korraga. Aga kogu päeva toitu korraga seedida pole sugugi lihtne.

Parim viis lõunat veeta on ettevõttest üldse jalga lasta. Kui see ei õnnestu, siis proovige vähemalt kabineti uks väljastpoolt kinni panna. Minge ettevõtte sööklasse (kui teil peaks see olema), puhkeruumi või kohvinurka. Heal juhul on teil seal kraanikauss, mikrolaineahi ja külmkapp.

Aja ja raha kokkuhoiu mõttes on firma kööginurk päris hea lahendus. Nii saate vastu seista kiirtoidurestoranide friikartulitele ja majoneesikastmele. Kodust kaasa võetud keedukartulis on kolm korda vähem kaloreid kui fritterist läbi käinud sugulases. Liigkaalu vastu võitlejail oleks veel kasulik meeles pidada, et aju registreerib täiskõhutunde alles 20 minutiga. See tähendab, et viieminutilise kugistamise tagajärjel tundub kõht ikka veel üsna tühjana, kuigi tegelikult on energiavarud juba taastatud.

Sportida mõistuse piires

Pikema lõunapausiga õnnistatud töötajad võiksid energiat koguda ka muude vahenditega. Miks mitte spordiga? Laevafirmas töötav Katrin käib pooleteist-tunnise lõuna ajal näiteks aeroobikas.

Siinkohal tuleb aga asjad täpselt läbi mõelda. Kindlasti ei tohiks sport asendada sööki. Neid kahte on aga küllaltki keerukas sobitada. Kui sööte vahetult enne füüsilist pingutust, ei tule trenn nii hästi välja. Kui aga kinnitate keha hiljem, tähendab see, et teete sporti liiga madala veresuhkru tasemega.

Kuna tavaliselt soovitatakse toidukorra ja trenni vahe hoida paari tunni piires, pole lõunapausi ajal kuigi lihtne sporti teha. Arvesse tuleb muidugi võtta ka inimeste ja spordiala eripärasid. Käimine või rattasõit nõuavad näiteks vähem energiat kui ujumine, mis omakorda väsitab hoopis vähem kui squash. Niisiis, kui lõunapaus või füüsiline vorm ei luba tenniseklubi külastamist, vedage vana ratas ja tossud töö juurde ja kui lõuna ajal on ilus ilm, tehke üks lõõgastav ring.

Kasutage vaba aega ära

Kui sport teid ei paelu, on veel hulk võimalusi, kuidas lõunapausi ajal töömõtteid eemale tõrjuda. Näiteks lugege raamatuid, minge ilusalongi, käige muusika- või kunstiringis, veetke tunnike kallimaga. Eriti hakkajatele soovitaksin keele- või kokakunstitunde.

Sageli kasutatakse lõunapause ka administratiivseiks tegevusiks. See on igati mõistetav, kuna ametiasutuste uksed suletakse kell viis. “Mina olin lõunal nii kaua, kui vaja oli, mõnikord käisin poes süüa ostmas ja pangas,” selgitab trükikojas töötav Birgit. Miks mitte käia poodlemas, arsti juures, keskpäevasel jumalateenistusel, saada kokku sõprade või perekonnaliikmetega?

Paljud prantslased broneerivad lennu- või rongipileteid interneti vahendusel just lõuna ajal ja vahetult enne või pärast seda. Samas on lõunapaus puhkuse plaanimise kõrval sobilik paljuks muukski: näiteks Prantsuse tööotsingufirma Keljob.com kodulehte külastatakse kõige aktiivsemalt just esmaspäeval kella 11 ja 14 vahel. Võttes arvesse, et Prantsusmaal süüakse lõunat keskpäeva paiku, märkame, et uut tööd hakatakse uue innuga otsima just esmaspäevaste lõunapauside ajal, mil reaalsus taas valusalt uksele koputab.

Laisemad jäävad arvuti taha

Internetiturbega tegeleva Websense Internationali uuring kinnitab, et 41% töötajaist surfab lõuna ajal netis. Küberpausi kasuks räägivad kahtlemata odavus, ligipääsetavus ning võimalusterohkus. Lugege uudiseid ja nalju, mängige arvutimänge, käige jututubades või foorumites – hoopis lihtsam kui kümme 50meetrist otsa ujulas.

Kui teil on mõne kolleegiga, kes tööposti lõuna ajaks hooletusse jätab, kana kitkuda, saate lõunapausi talle vimka viskamiseks kenasti ära kasutada. Näiteks seadistage tema arvutihiire nupud ümber või eemaldage mõni kaabel. Kui aga kolleegidega hästi läbi saate, kutsuge nad kaarte mängima või pubisse jalgpalliülekannet vaatama. Koos on ka lihtsam hilineda.

Eestis on tavaks pooletunnine lõuna

Kui Prantsusmaal tuleb küllalt tihti ette lausa kahetunniseid lõunaid, siis Eestis on ettevõtete sisekorraeeskirjas sageli sätestatud 30minutiline kehakinnitamise paus.

Tallinna Kaubamaja personalijuhi Malle Annuka sõnul on nende töötajail võimalik lõunapausi pikendada kuni tunnini, kuid siis peab arvestama hilisema tööpäeva lõpetamisega.

Kuna reeglina on lõunapausi pikkuseks siiski 30 minutit, on Kaubamajas selle efektiivsemaks kasutamiseks oma töötajatele mõeldud söökla. Lisaks on töökohtadel sisse seatud väikesed puhkeruumid, kus on olemas kohvikeetmise ja toidu soojendamise võimalused. Kõigil töötajail on ligipääs ka massaažitoolidega puhkeruumi.

Kaks kohvipausi ja lõuna

Tartus asuv ASi Salvest tootmistsehh alustab tööpäeva kell seitse hommikul. Kuna tootmise spetsiifikast tingituna tuleb mitmeid töid teha püstijalu, on esimene võimalus jalgu puhata juba kahe tunni möödudes. Pooletunnine lõuna on tootmise töötajatel kell üksteist. Selle aja jooksul jõuavad nad einestada ja puhkeruumis pisut lõõgastuda.

Teiste osakondade töötajad lõunastavad vahemikus kell 11.45 kuni 13.30. Veerandtunniseid kohvipause on päevas kaks, neid kasutatakse Salvesti kvaliteedijuhi Mall Toomi sõnul teenistustevahelise informatsiooni vahetamiseks ja kolleegide õnnitlemiseks näiteks sünnipäeva või tööjuubeli puhul.

EMT-s on lõunavaheaja pikkuseks arvestatud samuti napp pool tundi. Samas on töötajail võimalus see välja võtta kella 11 ja 16 vahel. EMT personalijuhi Milvi Teppi sõnul tuleneb kellaaja paindlikkus tõigast, et suurema osa inimeste töö eeldab teatud vabadust tööpäevasisese aja planeerimisel – koosolekud, kohtumised jne ei võimalda kõigil kindlalt kellaajal lõunale minna. “Söökla on meie enda hoonetes, pool tundi on piisav aeg lõunatamiseks,” on Tepp kindel.

EMT klienditeenindajate elu on mõnevõrra keerulisem, kuigi neil on peale pooletunnise lõuna igas tunnis puhkuseks kuus lisaminutit. “Selle töö puhul on oluline, et lõunavaheajad oleksid hajutatud, sest vajalik hulk teenindajaid peab kogu aeg olema valmis klientide kõnedele vastama,” seletab personalijuht Milvi Tepp. Seepärast on klienditeenindaja sunnitud end lõunale ja pausile minekuks registreerima ning infosüsteem peab nende vaheaegade üle arvestust.

Allikas: saldo.ee

Related News: