By: terviseinfo.ee

6. märts 2013

Mis on tuberkuloos?

Pilt:koolielu.edu.ee

Tuberkuloos on haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all.

Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid. 1940.–1950. aastateni ei tuntud tuberkuloosiravimeid ja seetõttu nimetati haigust “aeglaseks surmaks”. 

1943. aastal avastas Ameerika teadlane Selman Waksman esimese tuberkuloosivastase ravimi – streptomütsiini, mis oli võimeline tuberkuloositekitajaid hävitama. Seejärel tervenesid paljud tuberkuloosihaiged ja suremus tuberkuloosi tagajärjel langes kõikjal.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on tuberkuloos nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval. Igal aastal sureb sellesse haigusesse ligikaudu 3 miljonit inimest. 
Oletatakse, et tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 kogu maailma täiskasvanud elanikkonnast. Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5–10%. Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut haigusjuhtu, millest pooled on nakkusohtlikud.

Tekitaja ja levik

Tuberkuloosi nakatumise ja hilisema võimaliku haigestumise põhjustab mikroorganism Mycobacterium tuberculosis. M. tuberculosistuberkuloositekitajad, sest need põhjustavad tuberkuloosi haigestumist. Nendeks mükobakteriteks on M. tuberculosis, M. bovis  M. africanumÜheks tüüpiliseks atüüpiliseks mükobakteriks on M. avium complexTuberkuloositekitaja M. tuberculosisKui inimene põeb nakkusohtlikku kopsu- või kõrituberkuloosi, siis köhimisel, aevastamisel, rääkimisel, laulmisel satub õhku hulgaliselt rögapiisku, mis sisaldavad mükobaktereid. Enamus tekkinud piiskadest ei sadene, vaid kuivavad ja jäävad pikaks ajaks õhku hõljuma. Sõltuvalt ümbritseva keskkonna iseloomust võivad mükobaktereid sisaldavad piisad kiiresti kuivada 1–5 mikromeetrise läbimõõduga piisktuumadeks, jääda mitmeks tunniks õhku hõljuma ja kanduda edasi õhuvoolude abil. Kiiresti sadenevad suured piisad ei ole ohtlikud, sest langevad pindadele ja segunevad tolmuga ning oma suuruse tõttu ei pääse need tavaliselt ülemistest hingamisteedest edasi. Tuberkuloos ei ole olmekontakti teel leviv nakkus, mistõttu ei ole võimalik nakatuda kätlemisel, toidunõude, voodipesu ja tualeti kasutamise kaudu. Tuberkuloosihaigega kokkupuutunud esemed (toidunõud, mööbel jne) ei vaja eritöötlust. 

Alati ei pruugi nakatuda ka nakkusohtliku tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimene. 

  1. haige nakkusohtlikkus, õhku paiskunud bakterite hulk;
  2. bakterite kontsentratsioon õhus, mis sõltub ruumi suurusest ja ventilatsioonist;
  3. kontakti kestus tuberkuloosihaigega;
  4. vastuvõtva inimese hingamisteede ja organismi immuunsüsteemi seisund.

Nakkuse või haiguse arenemine organismis

Inimese hingamisteedes on kaitsemehhanismid, mis väldivad õhus leiduvate kahjulike osakeste sattumist kopsudesse. 
Karvakesed ninas püüavad kinni õhus hõljuvad suuremad piisktuumad ja tolmuosad. Väiksemõõdulised piisktuumad ja tolmuosad, mis ninast läbi pääsevad, kleepuvad bronhe katvale limasele sekreedile. Ripsepiteeli ärrituse tõttu pühitakse piisktuumad ja tolmuosad kurku, kust need välja köhitakse. 
Kopsualveoolidesse satuvad väga väikesemõõduliseks kuivanud piisktuumad. 
Kui inimene on nakatunud, paljunevad tuberkuloositekitajad kopsu alveoolides. Väike osa neist pääseb verre ja levib kõikjale organismis. Bakterid võivad levida igasse organisse ja koesse. Kuid sagedamini kahjustuvad tuberkuloosist kopsud, neerud, kesknärvisüsteem ja luud. Tavaliselt reageerib organismi immuunsüsteem 2–10 nädala pärast ning pärsib mükobakterite paljunemist ja edasist levikut.

Tuberkuloosi nakatumine ehk infitseerumine tähendab, et organismis on eluvõimelised tuberkuloositekitajad, mis on peremeesorganismi immuunsüsteemi kontrolli all. Nakatunud inimese organismis on bakterite edasine paljunemine ja levimine peatatud. 
Sellise seisundi saavutamiseks kulub tuberkuloosi nakatumise järel tavaliselt 2–10 nädalat. Tuberkuloosset infitseerumist saab määrata tuberkuliintestiga. 

Enamiku nakatunud inimeste tuberkuliintest on positiivne. 
Tuberkuloositekitajaga nakatunud inimesed ei ole nakkusohtlikud. Teisiti öeldes: nad ei levita tuberkuloosi teistele inimestele. Kopsude röntgenogramm on neil tavaliselt tuberkuloosile iseloomulike muutusteta. Tuberkuloosi nakatunud inimene ei ole haige. 
Enamiku inimeste immuunsus on nakatumise korral küllaldane eluaegseks kaitseks .

Umbes 10% tuberkuloosi nakatunud inimestest võib protsess üle minna tuberkuloosi haigestumiseks. Haigus areneb juhul, kui inimese immuunsüsteem ei ole suuteline baktereid kontrolli all hoidma. Selle tulemusena paljunevad bakterid kiiresti ning levivad lümfisoontesse, regionaalsetesse lümfisõlmedesse, edasi verre ja verega teistesse kaugemal asuvatesse kudedesse ja organitesse. Tuberkuloosist kahjustuvad tavaliselt kopsude ülaosad (tipud), neerud, kesknärvisüsteem ja luud-liigesed. Kahjustuse piirkonnas võib tekkida kudede infiltratsioon, tühikute moodustumine ja infektsiooni levik. Tuberkuloosi haigestumise risk on suurim esimesed kaks aastat pärast nakatumist. 

Mitmed seisundid võivad vähendada inimese vastupanuvõimet haigustele. 

  • HIV/AIDS
  • alkoholism, narkomaania
  • immuunosupressiivne ravi (ravi, mis nõrgestab immuunsüsteemi)
  • alatoitlus
  • stress
  • kaasuvad kroonilised haigused: diabeet (suhkurtõbi), silikoos (kopsutolmustus), vähkkasvajad ja nende ravi (radioteraapia, kemoteraapia), hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus),
  • kroonilised infektsioonid organismis.

Related News: