Pilt:wordpress.com

Rahva seas liigub palju erinevaid tõekspidamisi, mis puudutavad alkoholi tarbimist ja selle mõju, ning sealjuures ei teata, mida tasub uskuda ja mida mitte.

Norra Rahvusliku terviseinstituudi toksikoloogia ja sõltuvusainete spetsialist Jørg Mørland seletas, milliseid õpetusi tasuks uskuda ja millal on tegemist vaid müütidega.

1. Alkoholiga koos valuvaigistite võtmine on ohtlik.

Tõsi: Inimesed peaksid pikemalt järele mõtlema enne kui tarbivad alkoholi mõne ravimi võtmise ajal ning konsulteerima arsti või apteekriga. Valuvaigistid võivad kombinatsioonis alkoholiga tekitada verejookse.

2. Alkohol kaotab antibootikumide mõju.

Väär: On levinud arvamus, et alkohol suurendab mao ja soolestiku tegevust nii, et antibiootikumide imendumine väheneb. Tegelikkuses ei mõjuta alkohol antibiootikumide toimet. Siiski ei tohiks haiguse puhul alkoholi tarbida, sest alkohol võib vähendada keha vastupanuvõimet haigustele.

3. Korralik trenn aitab pohmellist vabaneda

Väär: Alkoholi põletamist kehas ei saa mõjutada ning on kindlaks tehtud, et alkoholi tarbimisele järgneval päeval trenni tegemisest abi ei saa. On neid, kes väidavad, et trenni tegemine järgmisel päeval ei ole kahjulik, kui inimene kuulab keha häält. Kindel on aga see, et kui eelmisel päeval on inimesel olnud 1-1,5 promilli, on jõutreeningust vähem kasu. Nimelt vähendab alkohol testosterooni taset, mis on vajalik musklite kasvatamiseks.

4. Iga kord, kui juuakse alkoholi, hävivad ajurakud.

Nii ja naa: Ei ole nii, et iga kord, kui inimene pidutseb, kaotab ta ajurakke. Mida tihedamini juuakse ja mida rohkem juuakse, seda suurem on oht, et ajurakud hävinevad. Risk on suur siis, kui inimene joob tihti ja palju, isegi siis, kui ta ei ole alkohoolik.

5. Õlu ja vein on hea kombinatsioon, vein ja õlu tekitavad pohmelli.

Nii ja naa: Järgmise päeva enesetunnet mõjutab eelkõige promillitase ja see, kui kaua on inimene alkoholi mõju all olnud – mitte see, millises järjekorras erinevaid jooke on tarbitud. Tark on juua aeglaselt st võtta alustuseks vähese alkoholisisaldusega joogid.

6. Mehed taluvad alkoholi paremini kui naised.

Tõsi: Kui mees ja naine joovad samas koguses alkoholi, tekib naisel tavaliselt suurem joove. See kehtib tavaliselt ka siis, kui naine ja mees kaaluvad ühe palju. Sellel on kolm põhjust. Meestel on reeglina suurem kehamass kui naistel. Samuti on meestel suurem lihasmass ja väiksem rasva hulk, naistel aga vastupidi. Musklid aga sisaldavad vett, mis lahustab alkoholi. Meeste maos on ka ensüümide tegevus aktiivsem, mistõttu alkohol lõhustub meeste puhul enne verre jõudmist kiiremini.

7. Allergiatabletid aitavad pohmelust ära hoida.

Väär: Selle kohta on tehtud mitmeid uuringuid ning kuigi paljud tulemused on ebaselged, on üldine järeldus, et allergiatablettidel ei ole mõju.

8. Alkohol aitab külma vastu

Väär: Alkohol laiendab mingil määral veresooni ning see on eeliseks siis, kui soe tuleb ümbritsevast keskkonnast. See tähendab, et kui inimene tuleb külmast ja püüab end ahju ees soojendada, võib alkohol veidi kaasa aidata. Kui inimene on aga väljas külma käes, aitab alkoholi tarbimine soojakaotusele kaasa.

9. Sooja korral higistame me alkoholi välja ja võime juua rohkem kui tavaliselt.

Väär: Alkohol kaob peamiselt selle põletamisel maksas. Kogu tarbitud alkoholi kogusest

kaob sel moel 95 protsenti. Kaks protsenti kaob kopsude kaudu ning üks kuni kaks protsenti väljub kehast uriiniga. Higiga kaob üks protsent alkoholist. Kui väljas on väga kuum, võib see kogus olla ehk kaks protsenti, kuid üldiselt on väljahigistatava alkoholi kogus siiski väike.

10. Lahja õlu ei anna promille.

Väär: 58 kilo kaaluval naisel võib 0,33 liitrise lahja õlle joomine tuua kaasa 0,2 promillise joobe. Mehel, kelle kehakaal on 70 kilo, võib 0,2 promilline joove tekkida pärast poole liitri lahja õlle tarbimist.