Erektsiooni ABC

Peenis koosneb anatoomiliselt kolmest osast. Ülemisel poolel paiknevad paarilised suguti korgaskehad (corpus cavernosumid) ja allpool nende vahel asub peenem, kusetoru ümbritsev suguti käsnkeha (corpus spongiosum).

Korgaskehade eesmisi, välja ulatuvaid otsi katab suguti pea (glans penis), tagumised otsad lahknevad sugutijuure piirkonnas ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule. Korgaskehade vahel paikneb osaline vahesein. Suguti käsnkehal asuvad mõlemas otsas laiendid. Tagumist, sugutijuure piirkonnas paiknevat laiendit nimetatakse suguti sibulaks ja eesmise osa laiendit suguti lukiks.

Testi enesehinnangut oma seksuaalsusele


Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid. Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e. urgetesse) avanevad arterite väänilised harud – tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud.

Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad parasümpaatilised impulsid limaproduktsiooni ja suurendavad seemnevedeliku tootmist ja väljutamist lisasugunäärmetes.

Küsi arstilt abi