
Vähemalt viimase kuue kuu jooksul esinev võimetus saavutada ja/või säilitada erektsiooni ehk suguühteks vajalikku peenise jäikust. Erektsioonihäire on osa seksuaalhäiretest, lisaks kuuluvad sinna libiido langus ja ejakulatsiooni häired.
Vanasti nimetati kõiki mehi, kellel esines probleeme erektsiooniga, impotentideks. Nii see siiski pole. Oluline on teha vahet püsival erektsioonihäirel e. impotentsusel ja ajutisel erektsioonihäirel. Impotentsus on püsiv seisund, erektsioonihäire võib olla ka lühiaegne erektsiooni tekke probleem (seotud enamasti hirmu, stressi ja väsimusega).
Enamasti on erektsioonihäire mingi suurema haiguse või häire esmaseks ilminguks. Kui probleemid erektsiooniga tekivad, peaks kindlasti pöörduma meedikute poole abi saamiseks. Esmalt oleks mõistlik arutada probleemi oma perearstiga, kes tunneb Teid “juukse juurest varba otsani”. Ka esmase ravi võib määrata perearst. Kui esmane ravi ei toimi, oleks soovitav teha lisauuringud ning konsulteerida meestearstiga.
Enamasti küll. Tänapäevased ravimeetodid annavad enamikel patsientidest eduka tulemuse. Kuid tingituna sellest, et ravimeetodid on kallid, on oluline välja selgitada põhjus, mis tekitab erektsiooni häiret. Näiteks patsiendid, kellel esinevad psühholoogilised probleemid, saavad parimat abi psühhiaatri või seksuoloogi poole pöördumisel.
Erektsioonihäire on sage probleem. Suur MMAS uuring USA-s näitas, et vanuses 40-70 eluaastat esineb seksuaalsuse probleeme 52% meestest. Eestis on vanuses 35 ja rohkem erektsiooniga probleeme umbes 75% meestest. Kogu maailmas arvatakse erektsiooniprobleeme olevat rohkem kui 150 miljonil mehel. Kurb on seejuures, et ainult 15% nendest julgeb ja tahab tulla arsti juurde abi otsima.
See on soovitatav. On selge, et probleemi tõttu on häiritud nii Teie kui ka partneri seksuaalelu. Usaldades oma partnerit, on kergem üle saada ka psühholoogilisest pingest, mis ebaõnnestumisega paratamatult kaasneb ning leida probleemile lihtsam lahendus.
Kindlasti on stressil, hirmul ja väsimusel oma osa erektsioonihäire tekkes. Kuid vähemalt pooltel meestest on põhjuseks orgaaniline häire, nt. kõrge vererõhk, diabeet jne. Psühholoogiline probleem kaasub tihti peale korduvalt ebaõnnestunud seksuaalkontakte.
Kõrge vererõhk, suhkruhaigus, neuroloogilised hädad, põie ja eesnäärme operatsioonide järgsed tüsistused, suguteede kroonilised põletikud ja ravimite tarvitamine.
Ka suitsetamine, alkohol, ülekaal ja stress võivad põhjustada erektsiooni probleeme.
Esmalt peaks pidama nõu perearstiga, kas Teie üldine tervis on korras või esineb probleeme, tuleks kontrollida veresuhkrut, kolesterooli ja vererõhku, vajadusel peaks konsulteerima meestearstiga
Jah, loomulikult. Diabeedi puhul kasutatakse kõige tavalisemaid ravimeetodeid. Oluline on veresuhkru taseme jälgimine.
Paljud mehed ei pööra sellele probleemile piisavalt tähelepanu. Abi hakatakse otsima alles siis, “kui taldrikud hakkavad lendama”.
Esmalt annab probleemist märku isiklik tähelepanek, kui seksuaalsuhetes on toimunud muutused ja seks ei paku enam täit rahuldust. Seejärel peaks konsulteerima perearsti või meestearstiga, et teha kindlaks, kas tegemist on erektsioonihäire või mingi muu seksuaalse düsfunktsiooni vormiga.
Testi enesehinnangut oma seksuaalsusele
See on üldine arvamus, et “pensionär” ei tohiks olla või ei peaks olema seksuaalselt aktiivne. Justkui oleks tegemist mingi tabuga. See arvamus on väär - seksuaalsus on enamikele inimestest oluline osa elust. Peab siiski arvestama, et aastate lisandumisega kulub organism paratamatult. Nii pikeneb ka erektsiooni tekke aeg, väheneb erektiilsus, langeb meessuguhormoonide tase organismis. Aga huvi jääb…
Seega ei pea vananemisega paratamatult kaasnema erektsioonihäire. Häire esinemisel on see enamasti ravitav.
On teada üle 200 erineva ravimi, mille kõrvaltoimeks on erektsioonihäire.
Kui probleemid ravimite tarvitamisel tekivad, pea nõu oma arstiga. Tihti aitab see, kui tarvitada sama toimeainega, kuid mõne teise ravimfirma toodangut. Erinevatel ravimitel on erinevad kõrvaltoimed ja need avalduvad igal inimesel erinevalt.
Keegi ei saa anda 100 % garantiid ühegi haiguse või häire vastu.
Elage elu täisväärtuslikult, proovige hoiduda ohtlikest mõnuainetest, olge füüsiliselt aktiivne ja tervislike probleemide tekkimisel lahendage need võimalikult kiiresti.